KEHAKOOSTISE MÄÄRAMINE BIOIMPEDANTS ANALÜSAATORIL TANITA MC-780MA-s
Mõiste “kehakoostis” kätkeb endas vee, luu, rasva, lihaste protsentuaalset jagunemist inimkehas. Tänaseks on teadus nii kaugel, et kõiki neid faktoreid saab eraldi mõõta. Oluline on aga teada, et kehakoostise mõõtmise kaalud jagunevad üldjoontes kaheks: arvutuslikult ja BIA meetodil töötavad analüsaatorid. Kaal millest meie räägime on kliiniliseks kasutuseks sertifitseeritud Tanita MC-780MA-s, mis mõõdab teie kehakoostise multi-segmentaalse elektrilise bioimpedantsi tehnoloogia abil. Oma täpsuses on need analüsaatorid mõningate mööndustega võrreldavad juba nn „Gold Standard“ meetodiga, ehk DXA analüüsiga.
NB! Kõikidele Tanita meditsiinilise taseme professionaalsetele kehakoostise analüsaatoritele on väljastatud täpsusklass NAWI klass III ja MDD klass II-a ning lisaks on neil ka FDA ja CE sertifitseeritus.
NB! Kõikidele Tanita meditsiinilise taseme professionaalsetele kehakoostise analüsaatoritele on väljastatud täpsusklass NAWI klass III ja MDD klass II-a ning lisaks on neil ka FDA ja CE sertifitseeritus.
BIA on akronüüm sõnadest Bioelectrical Impedance Analysis ehk Bioelektriline Impedantsi Analüüs ehk Bioimpedants. Meie TTÜ teadurid on sõnastanud selle alljärgnevalt:
“Elektriline impedants on aine, materjali või struktuuri takistus vahelduvale elektrivoolule. Kuna igal ainel on takistustegur erinev, saab impedantsi mõõtes selgitada katsetatava objekti kvaliteeti või ehtsust.”
Eestis on suure töö bioimpedantsi uurimisel ära teinud prof. Mart Min ja see tehnoloogia on täna kasutusel nii südamerütmuri kui valeraha tuvastamise juures aga sellega saab monitoorida ka näiteks kudede tervislikku seisundit sest näiteks haige ja terve lihaskoe impedants on erinev. Hea dokumentaal sellest, mis täpsemalt on bioimpedants ja tema kasutusest meditsiinis on järel vaadatav ERR lehel, saates: Püramiidi Tipus.
“Elektriline impedants on aine, materjali või struktuuri takistus vahelduvale elektrivoolule. Kuna igal ainel on takistustegur erinev, saab impedantsi mõõtes selgitada katsetatava objekti kvaliteeti või ehtsust.”
Eestis on suure töö bioimpedantsi uurimisel ära teinud prof. Mart Min ja see tehnoloogia on täna kasutusel nii südamerütmuri kui valeraha tuvastamise juures aga sellega saab monitoorida ka näiteks kudede tervislikku seisundit sest näiteks haige ja terve lihaskoe impedants on erinev. Hea dokumentaal sellest, mis täpsemalt on bioimpedants ja tema kasutusest meditsiinis on järel vaadatav ERR lehel, saates: Püramiidi Tipus.
Kuidas töötab BIA kehakoostise analüsaator.
BIA Kehakoostise analüsaatori metall-elektroodid edastavad väga madala, turvalise elektrivoolu signaali läbi jalgade, käte ning kehatüve. Segmentaalse analüsaatori puhul nagu Tanita MC-780MA-s, väljastatakse mõõtmistulemused eraldi nii käte, jalgade ning kehatüve kohta. NB! Mõõtmine ei ole soovitatav rasedusega ja südameaparaadi kasutajale.
|
|
Elektrivool läbistab kiiremini vedelikke, mida leidub rohkem lihaskoes ning kohtub takistusega rasvkoes. Seda takistust, mida nimetatakse impedantsiks, mõõdetakse ja saadud näitajat kasutatakse teadlaste poolt välja töötatud algoritmides kalkuleerimaks kehakoostise näitusid.
Kuidas toimub kaalumine ja kuidas saada täpseim ja parim tulemuse?
Ainult kehakoostise mõõtmiseks varuge aega ca 20-25 minutit.
Enne mõõtmist sisestatakse teie andmed süsteemi. Andmed mida küsime on isikukood (vanus), pikkus ja sugu ning kontaktandmed raporti edastamiseks. Vanust, pikkust ja sugu kasutab kaal teie näitajatele hinnangu andmiseks, sest osade näitajate osas on hinnangul otsene seoses teie soo ja vanusega.
Viimasest einest võiks olla möödas kuskil 2-3 tundi, Viimasest diureetikumist (kohvi, tee, energiajoogid jms) 4 tundi. Hea oleks korduvmõõtmisis teha enamvähem samal kellaajal. Tugev trenn, saun või kuum vann, alkohol või suure koguse vee tarbimine vahetult enne võib mõjutada mõõtmistulemusi sest näiteks keha rasvasisalduse näit võib tegelikust erineda, sest keha vedelikusisaldus hetkeks muutub.
Mõõtmisaparaadile astutakse paljajalu – ilma sokkide-sukkadeta. Riiete kaalu arvestame maha aga parim on vabastada end kaalumise ajaks ka üleriietest. Kui teil on loomu poolest kuiv nahk on hea vahetult enne kaalumist nahka kreemiga niisutada, et saavutada elektroodidega parim võimalik kontakt. Kuidas kaalul õigesti seista (et elektroodid oleks maksimaalselt kontaktis jms) juhendab kohapeal vajadusel mõõtmist läbi viiv isik.
Ajaliselt kulub BIA kaalul teie “kaardistamiseks” vähem kui minuti ja on tervisele täiesti ohutu. Peale mõõtmist selgitab lühidalt mõõtmistulemusi teile protseduuri sooritanud isik ning annab omapoolt tõsiste riskinäitajate korral esmased edasised üldised suunised. Mõõtmise tulemuse saate omale nii trükitud kujul kui ka e-postile. Selliselt saate oma raporti soovil korral või vajadusel otse edastada nii oma perearstile, personaaltreenerile või abikaasale. Samuti on võimalus panna andmed mälupulgale (pulk peab omal kaasas olema).
Enne mõõtmist sisestatakse teie andmed süsteemi. Andmed mida küsime on isikukood (vanus), pikkus ja sugu ning kontaktandmed raporti edastamiseks. Vanust, pikkust ja sugu kasutab kaal teie näitajatele hinnangu andmiseks, sest osade näitajate osas on hinnangul otsene seoses teie soo ja vanusega.
Viimasest einest võiks olla möödas kuskil 2-3 tundi, Viimasest diureetikumist (kohvi, tee, energiajoogid jms) 4 tundi. Hea oleks korduvmõõtmisis teha enamvähem samal kellaajal. Tugev trenn, saun või kuum vann, alkohol või suure koguse vee tarbimine vahetult enne võib mõjutada mõõtmistulemusi sest näiteks keha rasvasisalduse näit võib tegelikust erineda, sest keha vedelikusisaldus hetkeks muutub.
Mõõtmisaparaadile astutakse paljajalu – ilma sokkide-sukkadeta. Riiete kaalu arvestame maha aga parim on vabastada end kaalumise ajaks ka üleriietest. Kui teil on loomu poolest kuiv nahk on hea vahetult enne kaalumist nahka kreemiga niisutada, et saavutada elektroodidega parim võimalik kontakt. Kuidas kaalul õigesti seista (et elektroodid oleks maksimaalselt kontaktis jms) juhendab kohapeal vajadusel mõõtmist läbi viiv isik.
Ajaliselt kulub BIA kaalul teie “kaardistamiseks” vähem kui minuti ja on tervisele täiesti ohutu. Peale mõõtmist selgitab lühidalt mõõtmistulemusi teile protseduuri sooritanud isik ning annab omapoolt tõsiste riskinäitajate korral esmased edasised üldised suunised. Mõõtmise tulemuse saate omale nii trükitud kujul kui ka e-postile. Selliselt saate oma raporti soovil korral või vajadusel otse edastada nii oma perearstile, personaaltreenerile või abikaasale. Samuti on võimalus panna andmed mälupulgale (pulk peab omal kaasas olema).
TANITA MC-780MA-s raport.
Allpool proovime esmalt ülevaatlikult anda teavet iga raportis kuvatava kehakoostisosa kohta ja kuidas nad üldjoontes teie tervist ning ka välimust suures plaanis mõjutavad. Näitajad, mida Tanita MC-780MA-s raport väljastab on:
Kogu keha üldised näitajad
Sellele kõigele lisaks on võimalik soovi korral sisestada raportisse täiendavaid keha mõõtmisandmeid nagu käte, jalgade, vöö ja puusa ümbermõõdud jms, kui eesmärgiks on näiteks soov trennist või dieedist tulenevaid muutusi aja jooksul monitoorida. Lisaks Tanita raporti andmetele saame andmebaasi juurde lisada vererõhu (Microlife BP B6 Connect ), vere hapnikusisalduse ehk saturatsiooni määramine (%SpO2) ning pulsisageduse (Nonin Onyx® Vantage 9590) mõõtmistulemused ja lisaks teie pikkusele keha ümbermõõdud (vöö, puusa, käte ja jalgade). Sellisel juhul kulub aega oluliselt kauem ja tuleks kohe broneerida ajaliselt pikem, ehk 40min visiit. Tulemuseks on 4lk väga ülevaatlik raport teie keha hetke tervislikust seisundist.
Samuti saab soovi korral kombineerida kehakoostise mõõdistamist füsioterapeudi konsultatsiooniga.
Kogu keha üldised näitajad
- Kehakaal kg
- Üldine rasvaprotsent % ja rasvamass (kg)
- Rasvavaba mass (FFM) kg
- Üldine keha veesisaldus (TBW) % ja veekogus (kg)
- Rakusisese (ICW) ja rakuvälise (ECW) veesisaldus kg
- ECW/TBW protsentuaalse suhte näit
- Lihasmass kg
- Luude mass kg
- Kehaehituse tüüp
- Põhiainevahetuse ehk Baasainevahetuse ehk Metaboolse ainevahetuse näit (BMR)
- Metaboolne ehk bioloogiline vanus
- Kehamassi Indeks (KMI)
- Vistseraalse rasva näit (skaala) ja kogus (kg)
- Faasinurk (PhA)
- 5 Segmentaalset Keharasva näitu (%) ja jaotus
- 5 Segmentaalset Lihasmassi näitu (%) ja jaotus
- Lihasmassi Segmentaalne hinnang
- Jalalihaste Segmentaalne hinnang
- BIA mõõtmise tehniline teave ja segmentaalne Faasinurk
Sellele kõigele lisaks on võimalik soovi korral sisestada raportisse täiendavaid keha mõõtmisandmeid nagu käte, jalgade, vöö ja puusa ümbermõõdud jms, kui eesmärgiks on näiteks soov trennist või dieedist tulenevaid muutusi aja jooksul monitoorida. Lisaks Tanita raporti andmetele saame andmebaasi juurde lisada vererõhu (Microlife BP B6 Connect ), vere hapnikusisalduse ehk saturatsiooni määramine (%SpO2) ning pulsisageduse (Nonin Onyx® Vantage 9590) mõõtmistulemused ja lisaks teie pikkusele keha ümbermõõdud (vöö, puusa, käte ja jalgade). Sellisel juhul kulub aega oluliselt kauem ja tuleks kohe broneerida ajaliselt pikem, ehk 40min visiit. Tulemuseks on 4lk väga ülevaatlik raport teie keha hetke tervislikust seisundist.
Samuti saab soovi korral kombineerida kehakoostise mõõdistamist füsioterapeudi konsultatsiooniga.
Allpool proovime esmalt ülevaatlikult anda teavet iga raportis kuvatava näitaja kohta ja kuidas need üldjoontes teie tervist, enesetunnet ja välimust suures plaanis mõjutavad.
Kuidas lugeda ja mõista oma tulemusi
Keha üldine rasvaprotsent ja keha rasvamass
Keha Rasvaprotsent on protsentuaalne kogurasva kogus teie kehakaalust. Keha Rasvamass on selle rasva kogus kilogrammides.
Rasvkudet kiputakse sageli pidama kasutuks, mitteaktiivseks organiks aga tegelikkuses keharasv eritab hormoone (kortisool) ja mõjutab otseselt keha funktsioone, kaitseb meie siseorganeid ning on meile vajalik temperatuuri hoidmiseks ja liigeste “polsterdamiseks”. Energia (kalorid) mida meie keha vajab normaalseks toimimiseks saame tarbitavast toidust ja joogist. Energia kulub lisaks oma siseorganite töös hoidmisele läbi füüsilise liikumise ja spordi.
Kui tarbitava kaloraaži ja kulutatava kaloraaži numbrid kattuvad on kõik hästi ning kõik tarbitud kalorid muudetakse energiaks. Kuid, kui tarbitav kaloraaž ületab kulutatava koguse siis üleliigne energia paigutatakse nö reservi ehk ladustatakse rasvarakkudena. Kui seda reservi hiljem ära ei kulutata hakkabki suurenema meie keha rasvamass. Teatud piirini saab meie organism sellega hakkama aga kui see rasvakogus läheb liialt suureks, toob see endaga kaasa pikemas perspektiivis tõsised terviseriskid. Tuleb aga meeles pidada, et ka liiga madal kogus keharasva on tervisele kahjulik ja võib tulevikus tuua endaga kaasa osteoporoosi, naistel ebaregulaarse menstruatsioonitsükli ning halvimal juhul viljatuse. Sportlaste rasvaprotsent on üldjuhul madalam kui tavainimesel.
Allolevast tabelist leiab tervislikud rasvaprotsendi vahemikud:
Rasvkudet kiputakse sageli pidama kasutuks, mitteaktiivseks organiks aga tegelikkuses keharasv eritab hormoone (kortisool) ja mõjutab otseselt keha funktsioone, kaitseb meie siseorganeid ning on meile vajalik temperatuuri hoidmiseks ja liigeste “polsterdamiseks”. Energia (kalorid) mida meie keha vajab normaalseks toimimiseks saame tarbitavast toidust ja joogist. Energia kulub lisaks oma siseorganite töös hoidmisele läbi füüsilise liikumise ja spordi.
Kui tarbitava kaloraaži ja kulutatava kaloraaži numbrid kattuvad on kõik hästi ning kõik tarbitud kalorid muudetakse energiaks. Kuid, kui tarbitav kaloraaž ületab kulutatava koguse siis üleliigne energia paigutatakse nö reservi ehk ladustatakse rasvarakkudena. Kui seda reservi hiljem ära ei kulutata hakkabki suurenema meie keha rasvamass. Teatud piirini saab meie organism sellega hakkama aga kui see rasvakogus läheb liialt suureks, toob see endaga kaasa pikemas perspektiivis tõsised terviseriskid. Tuleb aga meeles pidada, et ka liiga madal kogus keharasva on tervisele kahjulik ja võib tulevikus tuua endaga kaasa osteoporoosi, naistel ebaregulaarse menstruatsioonitsükli ning halvimal juhul viljatuse. Sportlaste rasvaprotsent on üldjuhul madalam kui tavainimesel.
Allolevast tabelist leiab tervislikud rasvaprotsendi vahemikud:
Aga tähelepanu - tegu on üldnäitajaga! Mõnel inimesel ei pruugi olla näiliselt väga palju üleliigset rasva, aga see, mis tal on, on see kõige ohtlikum. Isegi kui kehakaal ja KMI on normis, võivad siseorganid olla kaetud üleliigse vistseraalse rasvaga.
Vistseraalne rasv
Vistseraalne rasv ehk kõhuõõnesisene rasv asub sügaval keha keskosas peitudes kõhuseina taga ning ümbritsedes ning kaitstes meie eluliselt tähtsaid siseorganeid, nagu maks, pankreas ja sooled.
Isegi juhul, kui Sinu kaal ja keha üldine rasvaprotsent püsib sama, toimub vananedes rasvkoe ümberjaotumine kehas ning suure tõenäosusega paigutub enim just kõhu piirkonda. Kõhuõõnes asuv rasvkude mõjutab süsivesikute ja rasvade ainevahetust. Rasvade ainevahetuse häirumisel tõuseb halva kolesterooli tase ning see mõjutab põletiku mehhanismide-, immuunvastuse- , veresoonkonna stabiilsuse kontrolli.
Isegi juhul, kui Sinu kaal ja keha üldine rasvaprotsent püsib sama, toimub vananedes rasvkoe ümberjaotumine kehas ning suure tõenäosusega paigutub enim just kõhu piirkonda. Kõhuõõnes asuv rasvkude mõjutab süsivesikute ja rasvade ainevahetust. Rasvade ainevahetuse häirumisel tõuseb halva kolesterooli tase ning see mõjutab põletiku mehhanismide-, immuunvastuse- , veresoonkonna stabiilsuse kontrolli.
On tõendatud, et kortisool ehk stressihormoon mõjutab otseselt rasva ladestumist ja soodustab stressiga kaasnevat kaalutõusu. Kortisooli kättesaadavust organismile kontrollitakse spetsiifiliste rasvkoes asuvate kortisooli aktiveerivate ensüümide poolt. Inimese kõhuõõnesisese rasva ja nahaaluse rasvkoe võrdlev uurimine on näidanud, et vistseraalse rasva rakkudes on kortisooli aktiveerivaid ensüüme rohkem. Nende ensüümide kõrgem tase kõhurasvas võibki soodustada rasvumist, kui kortisooli tootmine stressi tõttu suureneb. Aktiivsust suurendab peale kortisooli ka veresuhkru taset reguleeriv insuliin. Kõhurasval on parem verevarustus ja neli korda rohkem kortisooliretseptoreid kui nahaalusel rasvkoel, mis võib samuti soodustada rasva ladestumist ja rasvarakkude täitumist.
Hoolitsedes selle eest, et teie vistseraalse rasva kogus püsib tervislikus vahemikus kõrge vanuseni, vähendate otseselt teise tüübi diabeedi, südamehaiguste, dementsuse ja erinevate vähitüüpide riski.
Meestel on üldjuhul madalam keha rasvaprotsent kui naistel aga enam vistseraalset rasva.
Hoolitsedes selle eest, et teie vistseraalse rasva kogus püsib tervislikus vahemikus kõrge vanuseni, vähendate otseselt teise tüübi diabeedi, südamehaiguste, dementsuse ja erinevate vähitüüpide riski.
Meestel on üldjuhul madalam keha rasvaprotsent kui naistel aga enam vistseraalset rasva.
Keha üldine veesisaldus (TBW), raku sisene (ICW) ja raku väline (ECW) vesi
Keha üldine veesisaldus ehk kogu keha vesi (TBW) on vedeliku koguhulk organismis, väljendatuna protsendina kogumassist.
Sportlaste keha veesisaldus on nn tavainimesest üldjuhul ca 5% kõrgem. Veesisaldus tasakaalus kogus kehas on oluline, et te oleksite terve, üle poole täiskasvanud terve inimese kehast koosneb veest ning suurim on veesisaldus meie lihastes.
Vee ülesanne meie kehas on:
Sportlaste keha veesisaldus on nn tavainimesest üldjuhul ca 5% kõrgem. Veesisaldus tasakaalus kogus kehas on oluline, et te oleksite terve, üle poole täiskasvanud terve inimese kehast koosneb veest ning suurim on veesisaldus meie lihastes.
Vee ülesanne meie kehas on:
- Toidu energiaks muundamine ja toitainete omastada aitamine;
- elutähtsate organite kaitsmine;
- seedimise soodustamine ja kehavormide säilitamises osalemine;
- naha tervise ning niiskustaseme hoidmine;
- kõhukinnisuse ennetamine
- hingamisel abistamine - hingeaur
- toitainete ja hapniku transportimine keharakkudeni;
- põiest bakterite väljaloputamine
- vererõhu normaliseerimine ja südamerütmi stabiliseerimine
- liigeste polsterdamine
- elektrolüütide (naatriumi-kaaliumi) tasakaalu säilitamine
Me kaotame vett pidevalt uriini, higistamise ja hingamise teel ja on oluline, et me tarbiksime vett päeva jooksul piisavalt selle kaotuse asendamiseks. Inimese igapäevase vajaliku vedeliku kogus varieerub ning seda mõjutavad lisaks vanusele ja soole ka kliimatingimused ja see, kui palju füüsilist tegevust te päeva jooksul ette võtate.
- vedelikukaotus üle 2% mõjutab soojusregulatsiooni, toob kaasa peavalu, nõrkustunde, isu kao ja pearingluse;
- vedelikukaotus 3-5% tekitab keha talitlus- ja ainevahetushäireid; langetab vastupidavust ja jõudu ning toob kaasa tugeva kurnatuse;
- vedelikukaotus üle 15% võib olla fataalsete tagajärgedega
NB! Kofeiin omab vett väljutavat efekti ennekõike neil inimestel, kes ei ole regulaarsed kofeiini (nt kohv, koolajoogid, energiajoogid) tarvitajad. Ka alkohol (va õlu ja vein mõõdukates kogustes) omab vett väljutavat efekti.
NB! Kui olete treeningul, on oluline suurendada oma vedeliku tarbimist, et tagada tippjõudlus püsivalt. Kui ollakse palju higistanud, väljutatakse organismist koos higiga ka hulgaliselt mineraalaineid ja üks võimalus neid tagasi saada on juua mineraalvett.
Keskmine vedeliku hulk kehas, ehk TBW %-i vahemik tervel inimesel on: Naised 45 - 60% Mehed 50 - 65%.
Märgatav vahe mehe ja naise organismi veesisalduses tuleneb peamiselt rasvkoe erinevast osakaalust keha koostises – naisel on see suurem. Rasvkoe veesisaldus on vaid 10–15%, lihaskoest moodustab vesi aga 70–75%.
Keskmine vedeliku hulk kehas, ehk TBW %-i vahemik tervel inimesel on: Naised 45 - 60% Mehed 50 - 65%.
Märgatav vahe mehe ja naise organismi veesisalduses tuleneb peamiselt rasvkoe erinevast osakaalust keha koostises – naisel on see suurem. Rasvkoe veesisaldus on vaid 10–15%, lihaskoest moodustab vesi aga 70–75%.
Intratsellulaarne vesi ehk rakusisene vesi (ICW) on siis vesi, mis asub rakkude sees, täpsemalt tsütosoolis ehk põhiaines ehk rakuvedelikus. Tsütosool on oma olemuselt geeljas ollus, mis koosneb 70% ulatuses veest ja muudest vees lahustunud elementidest.
Rakusisene vesi on oluliste rakuprotsesside asukoht ja kuigi sellel on palju erinevaid funktsioone on olulisim vast see, et ICW võimaldab transportida molekule raku sees asuvatesse erinevatesse organellidesse. Sisuliselt rakusisene vesi jätkab oma tööd sealt, kus rakuväline vesi pooleli jääb.
Rakusisene vesi on oluliste rakuprotsesside asukoht ja kuigi sellel on palju erinevaid funktsioone on olulisim vast see, et ICW võimaldab transportida molekule raku sees asuvatesse erinevatesse organellidesse. Sisuliselt rakusisene vesi jätkab oma tööd sealt, kus rakuväline vesi pooleli jääb.
Ekstratsellulaarne ehk rakuväline vesi (ECW) on nagu nimigi ütleb, vesi mis asub väljaspool rakke. Sellesse kategooriasse kuulub vesi mis ringleb veres. See vesi on oluline, sest aitab kontrollida elektrolüütide liikumist, võimaldab hapniku tarnimist rakkudesse ja puhastab ainevahetusprotsessidest pärinevaid jääkaineid. Tasakaalus suhteks rakuvälise (ECW) ja rakusisese (ICW) vahel loetakse 38/62 suhet.
Kui rakuvälise vee ehk ECW osakaal organismis tõuseb märgatavalt võib see viidata organismi vedelikupeetusele ( Ödeem ) - tursed või märk põletikust,
Rakuvälise ja keha üldise veesisalduse omavahelise suhte soovituslik vahemik täiskasvanud tervel inimesel on antud valemiga ECW/TBW = 0,36-0,39 ehk rakuväline vesi võiks jääda vahemikku 33–40% kogu keha vedeliku kogusest.
Kui rakuvälise vee ehk ECW osakaal organismis tõuseb märgatavalt võib see viidata organismi vedelikupeetusele ( Ödeem ) - tursed või märk põletikust,
Rakuvälise ja keha üldise veesisalduse omavahelise suhte soovituslik vahemik täiskasvanud tervel inimesel on antud valemiga ECW/TBW = 0,36-0,39 ehk rakuväline vesi võiks jääda vahemikku 33–40% kogu keha vedeliku kogusest.
Lihasmass
Arvestuslik lihasmassi kogus kehas.
Lihasmass koosneb skeleti-, südame- ja silelihastest ning nendes lihastes sisalduvast veest. Meie lihased toimivad energiat tarbivate mootoritena. Suurendades oma keha lihasmassi suureneb keha energiavajadus millega põletatakse rohkem kaloreid ning mille tulemusena omakorda teie baasainevahetus (BAV) suureneb. Selliselt saab vähendada üldist keharasva taset ning kaotada kaalu tervislikul viisil.
Kui rasvaprotsent langeb siis lihasmassi osatähtsus suureneb ning sealjuures kaalunumber ei pruugi oluliselt muutuda. Kui teie treening on väga intensiivne ning ülesehituselt vaid lihasmassi suurendamisele suunatud võib teie kehakaal suureneda lihasmassi arvelt. Sellepärast on oluline jälgida oma kehakoostise näitusid regulaarselt, et näha millist mõju teie toitumine ja valitud treeningprogramm lihasmassile avaldab.
Lihasmass koosneb skeleti-, südame- ja silelihastest ning nendes lihastes sisalduvast veest. Meie lihased toimivad energiat tarbivate mootoritena. Suurendades oma keha lihasmassi suureneb keha energiavajadus millega põletatakse rohkem kaloreid ning mille tulemusena omakorda teie baasainevahetus (BAV) suureneb. Selliselt saab vähendada üldist keharasva taset ning kaotada kaalu tervislikul viisil.
Kui rasvaprotsent langeb siis lihasmassi osatähtsus suureneb ning sealjuures kaalunumber ei pruugi oluliselt muutuda. Kui teie treening on väga intensiivne ning ülesehituselt vaid lihasmassi suurendamisele suunatud võib teie kehakaal suureneda lihasmassi arvelt. Sellepärast on oluline jälgida oma kehakoostise näitusid regulaarselt, et näha millist mõju teie toitumine ja valitud treeningprogramm lihasmassile avaldab.
Luumass
Arvestuslik luumassi kaal kehas.
Inimese luumass suureneb pidevalt kuni 30. eluaastani mil saavutab luustik oma parima eluea. See-eest luukude uueneb igapäevaselt. Selle perioodi luumassi nimetatakse luu maksimaalseks massiks. Pärast seda vanust on luude moodustumise kiirus võrdne luude lagunemise kiirusega ning see periood kestab arvatult kuni inimese 50-60 eluaastani. Seejärel ületab luu lagunemise kiirus luu moodustumise kiiruse ning mille tagajärjeks võib välja kujuneda osteoporoos, mille ohtlikumateks tüsistuseks on luumurrud nn. haprusmurrud.
Inimese luumassi kaalu määrab mitte suurus vaid luutihedus. Ehk siis väide, et „ma kaalun rohkem, kuna mul on suured kondid“ on paraku levinud eksiarvamus. Luutihedus sõltub mitmetest nüanssidest, aga ennekõike on see seotud kaltsiumi tarbimisega, mida põhiliselt saadakse toidust. Kaltsiumivajadus on suur ajal, mil lapsed kiirelt pikkusesse kasvavad. Näiteks naised on 70ks eluaastaks kaotanud ligikaudu 40% oma luumassist. Normist madalamat luutiheduse väärtust võib esineda aga ka nooremapoolsetel inimestel, eriti kui hoidutakse piimatoodete tarbimisest. Suitsetamine, liigne alkohol ning regulaarselt aktiivse liikumisega mitte tegelemine on samuti negatiivsed tegurid.
Tabelis on toodud ligikaudne tervislik luumassi kaal suhtes kehakaaluga.
Inimese luumass suureneb pidevalt kuni 30. eluaastani mil saavutab luustik oma parima eluea. See-eest luukude uueneb igapäevaselt. Selle perioodi luumassi nimetatakse luu maksimaalseks massiks. Pärast seda vanust on luude moodustumise kiirus võrdne luude lagunemise kiirusega ning see periood kestab arvatult kuni inimese 50-60 eluaastani. Seejärel ületab luu lagunemise kiirus luu moodustumise kiiruse ning mille tagajärjeks võib välja kujuneda osteoporoos, mille ohtlikumateks tüsistuseks on luumurrud nn. haprusmurrud.
Inimese luumassi kaalu määrab mitte suurus vaid luutihedus. Ehk siis väide, et „ma kaalun rohkem, kuna mul on suured kondid“ on paraku levinud eksiarvamus. Luutihedus sõltub mitmetest nüanssidest, aga ennekõike on see seotud kaltsiumi tarbimisega, mida põhiliselt saadakse toidust. Kaltsiumivajadus on suur ajal, mil lapsed kiirelt pikkusesse kasvavad. Näiteks naised on 70ks eluaastaks kaotanud ligikaudu 40% oma luumassist. Normist madalamat luutiheduse väärtust võib esineda aga ka nooremapoolsetel inimestel, eriti kui hoidutakse piimatoodete tarbimisest. Suitsetamine, liigne alkohol ning regulaarselt aktiivse liikumisega mitte tegelemine on samuti negatiivsed tegurid.
Tabelis on toodud ligikaudne tervislik luumassi kaal suhtes kehakaaluga.
Kuigi luumass ei läbi kehas märgatavaid muutusi lühikese aja jooksul, on siiski oluline tagada luustiku pidev hea tervislik seisund. Abiks on tervislik ja tasakaalustatud toitumine, mis on rikkalik kaltsiumi poolest ning samal ajal harrastades spordialasid, kus tuleb kokku puutuda ka raskustega.
Jälgides regulaarselt oma luumassi kaalu muutusi suhtes vanuse ja keha muude näitajatega on võimalik juba varakult märgata negatiivseid trende ning vajadusel paluda perearsti teha täpsemaid teste ning sisse viia vajalikud korrektuurid oma elustiilis.
Jälgides regulaarselt oma luumassi kaalu muutusi suhtes vanuse ja keha muude näitajatega on võimalik juba varakult märgata negatiivseid trende ning vajadusel paluda perearsti teha täpsemaid teste ning sisse viia vajalikud korrektuurid oma elustiilis.
Kehaehituse tüübid
Hindab lihas- ja keharasva taset ning kuvab tulemuse ühena üheksast kehatüübist.
Kuna teie aktiivsuse tase muutub, tasakaalu keha rasva ja lihasmassi järk-järgult muutuda, mis mõjutab teie üldist füüsist. Füüsise reiting või siis hinnang, mida Tanita kehakoositse kaal kuvab annab teile ülevaate sellest, milline kehatüüp teil parasjagu on.
9 põhilist Kehatüüpi lihasmassi/rasva jagunemise põhjal:
Kuna teie aktiivsuse tase muutub, tasakaalu keha rasva ja lihasmassi järk-järgult muutuda, mis mõjutab teie üldist füüsist. Füüsise reiting või siis hinnang, mida Tanita kehakoositse kaal kuvab annab teile ülevaate sellest, milline kehatüüp teil parasjagu on.
9 põhilist Kehatüüpi lihasmassi/rasva jagunemise põhjal:
|
1 Peidetud Rasvumus
Kõrge keharasva % ja madal lihasmass 2 Keskmine Kehaehitus Kõrge keharasva %, rasvumus ja keskmine lihasmass 3 Tugev Kehaehitus nn Suure kondiga, kõrge keharasva % ja suur lihasmass 4 Madal Lihasmass Keharasva % normipiires ja madal lihasmass 5 Standard Keharasva % ja lihasmass normi piires 6 Lihaseline Keharasva % normi piires ja kõrge lihasmass 7 Madal lihaselisus Madal keharasva % ja alarasvumus ja madal lihasmass 8 Kõhn ja lihaseline Madal keharasva % (Sportlik) ja normipiires lihasmass 9 Väga lihaseline Madal keharasva % (Sportlik) ja kõrge lihasmass |
Baasainevahetuse kiirus (BAV)
Päevane minimaalne energiatase või kaloraaž mida keha vajab puhke olekus (sealhulgas magades), tagamaks organite tõhusa funktsioneerimise (BMR)
Lihasmassi suurendamine tõstab baasainevahetuse kiirust (BMR ehk BAV). Isik, kellel on kõrge BAV põletab rohkem kaloreid puhates, kui isik madala BAV-ga. Inimese vananedes BAV suurus muutub madalamaks, meie BAV on parim umbes 17nda eluaasta juures, pärast mida see tavaliselt hakkab vähenema. Umbes 70% meie päevasest tarbitud kaloritest kasutatakse ära baasainevahetuse poolt.
BAV mõõtmist saab kasutada lihtsaima lähtealusena dieedi programmi valikul kuid kindlasti pole see ainus oluline näitaja. BAV kiirus on seda suurem, mida suurem on teie keha lihasmass sest suurema lihasmassi töös hoidmiseks on vaja kulutada rohkem energiat (kaloreid) ja seda ka magades. See omakorda aitab kaotada keha üldist rasvamassi ja sedakaudu ka kaalu. Esimeses järjekorras võetakse kasutusele just vistseraalse rasva reserv.
Aktiivsust tõstes ja põletades rohkem kaloreid on teil on vaja aga tagada, et te ka tarbite piisavalt kaloreid. Aeglane BAV raskendab keharasva vähendamist ning kaalu langetamist.
Lihasmassi suurendamine tõstab baasainevahetuse kiirust (BMR ehk BAV). Isik, kellel on kõrge BAV põletab rohkem kaloreid puhates, kui isik madala BAV-ga. Inimese vananedes BAV suurus muutub madalamaks, meie BAV on parim umbes 17nda eluaasta juures, pärast mida see tavaliselt hakkab vähenema. Umbes 70% meie päevasest tarbitud kaloritest kasutatakse ära baasainevahetuse poolt.
BAV mõõtmist saab kasutada lihtsaima lähtealusena dieedi programmi valikul kuid kindlasti pole see ainus oluline näitaja. BAV kiirus on seda suurem, mida suurem on teie keha lihasmass sest suurema lihasmassi töös hoidmiseks on vaja kulutada rohkem energiat (kaloreid) ja seda ka magades. See omakorda aitab kaotada keha üldist rasvamassi ja sedakaudu ka kaalu. Esimeses järjekorras võetakse kasutusele just vistseraalse rasva reserv.
Aktiivsust tõstes ja põletades rohkem kaloreid on teil on vaja aga tagada, et te ka tarbite piisavalt kaloreid. Aeglane BAV raskendab keharasva vähendamist ning kaalu langetamist.
Metaboolne vanus ehk keha bioloogiline vanus
Võrdleb teie Baasainevahetuse näitajat BAV-i (BMR) teie vanuserühma keskmisega.
Selle arvutamiseks võrreldakse baasainevahetuse kiirust (BAV) kronoloogilise vanuserühma BAV keskmisega. Kui teie metaboolne vanus on kõrgem kui teie tegelik vanus, see on märk sellest, et teil on vaja parandada oma ainevahetuse kiirust.
Liikumisharjumuste suurendamine aitab kasvatada tervet lihaskude, mis omakorda aitab tarbida rohkem kaloreid parandades seeläbi teie ainevahetuse vanust.
Selle arvutamiseks võrreldakse baasainevahetuse kiirust (BAV) kronoloogilise vanuserühma BAV keskmisega. Kui teie metaboolne vanus on kõrgem kui teie tegelik vanus, see on märk sellest, et teil on vaja parandada oma ainevahetuse kiirust.
Liikumisharjumuste suurendamine aitab kasvatada tervet lihaskude, mis omakorda aitab tarbida rohkem kaloreid parandades seeläbi teie ainevahetuse vanust.
KMI – Kehamassi indeks
Standardne kaalu ja pikkuse suhe, mida kasutatakse üldise tervisenäitajana.
KMI-d saab arvutada, jagades oma kaalu (kilogrammides) pikkuse ruuduga (meetrites). KMI on rahvastiku-uuringute jaoks hea tervise üldine näitaja, kuid selle järgi üksikisiku tasandil tervislikule seisundile hinnangu andmiseks on tõsiseid piiranguid.
KMI-d saab arvutada, jagades oma kaalu (kilogrammides) pikkuse ruuduga (meetrites). KMI on rahvastiku-uuringute jaoks hea tervise üldine näitaja, kuid selle järgi üksikisiku tasandil tervislikule seisundile hinnangu andmiseks on tõsiseid piiranguid.
Segmentaalne keha lihasmass
Lihasmassi hinnang viie erineva kehaosa lõikes: keha keskosa ehk kehatüvi, käed ja jalad. Monitoorides oma segmentaalset lihasmassi igas kehaosas eraldi annab teile parema ülevaate valitud treeningprogrammi mõjust ning teie lihaste balansseeritud arengust. Teades täpselt oma lihaskaalu on seda informatsiooni võimalik kasutada korrigeerimaks lihasrühmade vahelist düsbalanssi ning vältides seeläbi ka vigastusi.
|
Segmentaalne keha rasvaprotsentKeha rasvamassi protsentuaalne hinnang viie erineva kehaosa lõikes: keha keskosa ehk kehatüvi, käed ja jalad. Monitoorides oma segmentaalset rasvamassi paigutumist igas kehaosas eraldi, annab teile parema ülevaate valitud treeningprogrammi mõjust. 
|
Keha lihasmassi jaotumine ja jalalihaste hinnanguline skoor
Kuvab graafiliselt lihaste tasakaalu ehk näitab ära võimaliku lihasrühmade vahelist düsbalanssi. Jalalihaste hinnanguline skoor ja asukoht skaalal, võttes arvesse lihasmassi, sugu ja vanust. Võrdluseks toodud nn kasvukõveratel on teie näitaja pandud võrdlusesse kronoloogilise vanuserühma keskmisega. Vanusega meie lihasmass hakkab vähenema. Aktiivse liikumise, tasakaalustatud toitumise ning just jõuharjutustega saab seda protsessi pidurdada.
Faasinurk (PhA)
Faasinurk (PhA) on mõõdetud bioimpedantsi muutuja kraadides ning on laialdaselt kasutusel objektiivse raku membraani tervise näitajana. PhA näitu jälgides on võimalik monitoorida kuidas keha reageerib muutustele oma tervislikus seisundis. PhA näit on kõrgem kui te olete terve ja langeb, kui te haigestute. Inimesed, kellel on näiteks toitainete vaene dieet või kelle kehas pole piisavalt vett on PhA näit madalam. Oodatult langeb näit vananedes sest rakkude uuenemise kiirus ja sellest tingitult inimese paranemise/taastumise kiirus samuti langeb.
Mida kõrgem on PhA väärtus (üle 5,5) seda parem on meie rakkude tervis - rakumembraani terviklikkus ja rakkude funktsionaalsus. Rakumembraan eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Isikul, kellel on madal PhA väärtus, võib suurema tõenäosusega esineda vähenenud lihasjõud, kalduvus sarkopeeniale või ta on alatoidetud/toitumuses. Kui kellelgi on kehas põletik või tursed (põhjustades kõrgema ECW/TBW näidu), mõjutab see negatiivselt nende rakkude tervist ja see kajastub ka nende PhA väärtuses.Faasinurk (PhA) on mõõdetud bioimpedantsi muutuja kraadides ning on laialdaselt kasutusel objektiivse raku membraani tervise näitajana. PhA näitu jälgides on võimalik monitoorida kuidas keha reageerib muutustele oma tervislikus seisundis. PhA näit on kõrgem kui te olete terve ja langeb, kui te haigestute. Inimesed, kellel on näiteks toitainete vaene dieet või kelle kehas pole piisavalt vett on PhA näit madalam. Oodatult langeb näit vananedes sest rakkude uuenemise kiirus ja sellest tingitult inimese paranemise/taastumise kiirus samuti langeb.
Mida kõrgem on PhA väärtus (üle 5,5) seda parem on meie rakkude tervis - rakumembraani terviklikkus ja rakkude funktsionaalsus. Rakumembraan eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Isikul, kellel on madal PhA väärtus, võib suurema tõenäosusega esineda vähenenud lihasjõud, kalduvus sarkopeeniale või ta on alatoidetud/toitumuses. Kui kellelgi on kehas põletik või tursed (põhjustades kõrgema ECW/TBW näidu), mõjutab see negatiivselt nende rakkude tervist ja see kajastub ka nende PhA väärtuses.Faasinurk (PhA) on mõõdetud bioimpedantsi muutuja kraadides ning on laialdaselt kasutusel objektiivse raku membraani tervise näitajana. PhA näitu jälgides on võimalik monitoorida kuidas keha reageerib muutustele oma tervislikus seisundis. PhA näit on kõrgem kui te olete terve ja langeb, kui te haigestute. Inimesed, kellel on näiteks toitainete vaene dieet või kelle kehas pole piisavalt vett on PhA näit madalam. Oodatult langeb näit vananedes sest rakkude uuenemise kiirus ja sellest tingitult inimese paranemise/taastumise kiirus samuti langeb.
Sarkopeenia indeks SI („PREVENTION CHECK“ raportist)
Skaalal kuvatakse teie skeleti lihasmassi ASM kg/m2-le näit skaalal võrdluses vanusegrupi keskmise näitajaga. Skeleti lihasmassi (ASM) saamiseks liidetakse nii käte kui ka jalgade skeletilihasmass ja selle põhjal töötatakse välja skeletilihaste massindeksi (SMI) mis on kasutusel ühe näitajana Sarkopeenia diagnoosimisel.
Sarkopeenia on lihasmassi ja -jõu vähenemine seoses vananemisega. Meestel näit alla 7,25 kg/m2-le ja naistel alla 5,5 kg/m2-le annab märku probleemidest ning vajadusest pöörduda täiendavasse kontrolli. Samuti on piirväärtuste lähedane näit inimesele märk sellest, et on vaja oluliselt suurendada või siis ümber planeerida oma liikumisharjumust pannes oluliselt rohkem rõhku lihasmassi kasvatamisele ning lihasjõu säilitamisele.
Sarkopeenia tekkimine on seotud mitmesuguste teguritega – üleüldise vananemisega elu jooksul, elu varajaste arengu staadiumitega, vale toitumise, liigse stressi, krooniliste haiguste ja teatud ravimite tarvitamisega. Kõige suuremaks haigustekitajaks on vähene aktiivsus ja istuv eluviis. Lihasmass hakkab tasapisi vähenema peale 30ndat eluaastat ja hinnanguliselt, alates 50ndast eluaastast, väheneb lihasmass tempos 1% aastas teie keha lihasmassist.
Sarkopeenia on lihasmassi ja -jõu vähenemine seoses vananemisega. Meestel näit alla 7,25 kg/m2-le ja naistel alla 5,5 kg/m2-le annab märku probleemidest ning vajadusest pöörduda täiendavasse kontrolli. Samuti on piirväärtuste lähedane näit inimesele märk sellest, et on vaja oluliselt suurendada või siis ümber planeerida oma liikumisharjumust pannes oluliselt rohkem rõhku lihasmassi kasvatamisele ning lihasjõu säilitamisele.
Sarkopeenia tekkimine on seotud mitmesuguste teguritega – üleüldise vananemisega elu jooksul, elu varajaste arengu staadiumitega, vale toitumise, liigse stressi, krooniliste haiguste ja teatud ravimite tarvitamisega. Kõige suuremaks haigustekitajaks on vähene aktiivsus ja istuv eluviis. Lihasmass hakkab tasapisi vähenema peale 30ndat eluaastat ja hinnanguliselt, alates 50ndast eluaastast, väheneb lihasmass tempos 1% aastas teie keha lihasmassist.
EWGSOP (the European Working Group on Sarcopenia in Older People) soovitab BIA tehnoloogiat ühe põhimeetodina lihasmassi tõhusaks mõõtmiseks nii uuringute kui ka kliinilise praktika jaoks.